30. märts 2012

Grete Tõnne sihib 2014. aasta Euroopa meistrivõistluste maratoni

Neli aastat tagasi, vaid 18-aastaselt oma elu esimese maratoni jooksnud Grete Tõnne on endale võtnud eesmärgiks jõuda 2014. aastal Euroopa meistrivõistlustele maratonijooksus. Võib juhtuda, et ta ületab enne seda ka Olga Andrejevale kuuluva Eesti noorsoo rekordi.

Kus oled sel aastal treeninud?

Detsember-jaanuar Portugalis. Monte Gordos kuu aega ning märtsis Falesias. Laager oli intensiivne. Laagri lõpus tundsin end natuke väsinuna ning nädal enne võistlust hakkas jalga valu lööma. Tegin kolm puhkepäeva, sest kartsin, et läheb hullemaks. Arvan need mõjusid samuti halvasti, sest jooksmist ei olnud ja tuli selline laisk tunne sisse.

Sellepärast ei õnnestunud ka Lissaboni poolmaraton?

Jooksu katkestamine oli raske. Sain juba algul aru, et midagi on valesti. Lootsin veel paari kilomeetriga, et ehk jõuan paremini, kuid 7 kilomeetril otsustasin maha tulla, sest kiirust polnud ja jalad olid kanged. Pigem minna korraliku trenniga Eestisse jõudes edasi ja valmistuda suveks. Kartsin natuke ka jala pärast. Kui jooksen läbi ehk tuleb valu tagasi. Eelmisel aastal samal ajal oli mul vigastus, mis ei lubanud kolm nädalat joosta. Kõik mu laagri pingutused said pühitud ja tuli otsast pihta hakata. Sellepärast ka poolmaratonil selline otsus. Muidugi oleks ma soovinud, et oleks saanud Ennult (Enn Sellikult – toim.) nõu küsida. Soovisin lausa, et mul oleks telefon kaasas olnud jooksul.

Harjutasid Portugalis üksi või koos teistega?

Alati on olnud keegi, neist üks Keio Kits. Märtsis treenisid seal veel Jan Õiglane ja Sander Virgla.

Kas treener teeb sulle plaani ette, mille järgi Portugalis harjutasid? Käis ta ise ka sind laagris vahel vaatamas?

Enn teeb mulle plaani. Laagris ta kaasas ei käi, kuid Falesias ja Monte Gordos on palju eestlasi. Vahel avaneb mul võimalus küsida nõu mõne seal oleva Eesti treeneri käes. Kui mul on mure, siis olen alati sellest treenerile teatanud, et saaks temaga konsulteerida, mida teha.

Oled võtnud sihiks poolmaratoni Eesti noorsoo rekordi 1:21.20 ületamise?

Hinges natuke loodan, aga võibolla jätan rekordi jooksmise siiski plaanist välja. Pigem pürgime treeneriga 2014 aasta EMile maratonis. Kõik, mis jääb enne seda, ei ole 100 protsenti eesmärk, kuid tahaks ikka. Pigem on katsutavam maratoni Eesti noorsoo rekord 2:54.20.

Keskendud ainult poolmaratonile ja maratonile?

Lõppeesmärk on maraton ja poolmaraton, kuid kiiruse arendamiseks võtan osa ka staadionijooksudest. Aprill, mai, juuni on kavas lühikesed kiired lõigud staadionil, juuli keskel lülitume ümber poolmaratonile ja maratonile, lühikesed lõigutrennid asenduvad pikematega.

Oled ehk liiga noor poolmaratoni ja maratoni jaoks? Noorena joostakse tavaliselt lühemaid distantse, sest maraton eeldab väga suurt mahupagasit ja aastatepikkust treeningbaasi. Maratoni paremad tulemused sünnivad enamasti 30 eluaastatel.

Olen küll noor (Grete sai jaanuaris 22-aastaseks – toim.), aga samas tunnen end pikemas maas palju paremini. Ma lausa naudin seda. Kunagi tahan kindlasti minna ka mõnele ultrajooksule. Staadionijooksud on minu jaoks nõrgad ja ebameeldivad. Arvan, et mu halb jooksutehnika ei soosi staadionijookse.

Kuidas sa pikamaajooksmise enda jaoks avastasid? Millal alustasid jooksutreeningutega?

Minu esimene võistlus oli aastal 2008 SEB Tallinna sügisjooksu 10 km, kuhu pani ema mind kirja. Ma polnud varem jooksnud nii pikalt ja kartsin väga. Jooks läks hästi. Läbisin distantsi 52 minutiga, arvestades, et startisin tagant. Mu ema vaimustus sellest ja pani mind kaks nädalat hiljem Pirital toimuvale maratonile kirja. Ma ei tea isegi, miks ma nõustusin minema, sest mu treenitus maratoniks oli nullilähedane. Ometi läks esimene maraton väga hästi. Aeg 4:06 ning enesetunne lõpuni hea. Sealt sain oma tervisejooksude pisiku. Möödus aasta. Kui ülikooli (Grete õpib maaülikoolis – toim.) õppima asusin, otsustasin asja tõsisemalt võtta ning läksin Enn Selliku käe alla treenima. Sellest on möödunud kaks ja pool aastat.

Oled Eesti meistrivõistlustel juunioride või noorsoo klassis medaleid võitnud?

2009. aastal poolmaratonis juuniorite pronks. Noorsoo arvestuses olen kaks korda tulnud maratonis ja üks kord poolmaratonis Eesti meistriks. Lisaks võitsin 2010. aastal poolmaratonis pronksi ja hõbeda maratonis täiskasvanute arvestuses.

Eelmisel aastal medalivõite ei tulnud?

Täiskasvanutes mitte, nädal enne Pärnu kahe silla jooksul pingutasin üle, mis andis maratonil tunda. Kui ma ei oleks üle pingutanud, oleksin suhteliselt kindel, et oleks tulnud maratoni pronks. Terve hooajale jättis jälje kevadel kaks korda vigastusest tingitud paus.

Noorena ei tohi end üle treenida, siis võib tekkida taandareng. Kui palju nädalas harjutad?

Nädalane maht on 80-100 kilomeetrit. Laagris on mahud suuremad, samuti suvel. Iga päev on taastav jooks 5 kilomeetrit rahulikus tempos. Kui mul on võimalus, siis teen põhitreeningu hommikul, aga tavaliselt kooli pärast pean tegema põhitrenni õhtul või lõuna ajal ning kergema hommikul kella 7-8 paiku.

Kus teed tänavuse esimese stardi Eestis?

21. aprillil Eesti krossijooksu meistrivõistlustel. Plaanis on ka Kõrvemaa kevadjooks ning Viljandi järvejooks.

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: Ragnar Lipp

Kommentaare ei ole: